Komposter – Kõik Mida Sa Pead Teadma Enne Ostmist

Kas mõtled kompostri ostmisele oma koduaeda? Viimaste eeskirjade muudatustega on üha tõenäolisem, et biojäätmete efektiivseks käitlemiseks on vajalik komposter. Enne kui suundud kiiruga lähimasse poodi, et soetada esimene ettejuhtuv kast, soovitan sul tutvuda erinevate võimalustega. Kompostimine võib näida esmapilgul lihtne, kuid kõik kompostrid ei pruugi sinu vajadustele vastata. Ideaalse kompostri valimisel on oluline arvestada mitmete aspektidega, sealhulgas sinu aia suurus, eelarve, jäätmete hulk ja komposti edasine kasutus. Meie juhendis leiad erinevaid kompostrite tüüpe ja nende funktsioone ning kasulikke näpunäiteid, et teekond sobiva kompostri leidmiseks oleks võimalikult sujuv.

Seadusemuudatus

Alates 2024. aastast peavad kõik Eesti omavalitsused biojäätmed eraldi koguma ning nõue kehtib ka eraisikutele, kes saavad oma panuse anda jäätmetekke vähendamisse ja ringlussevõtu edendamisse. See tähendab, et kodumajapidamistes tuleb eraldada biojäätmed ülejäänud olmejäätmetest ning need viia selleks ette nähtud kogumiskohtadesse või konteineritesse. See muudatus annab eraisikutele võimaluse ise panustada jäätmete paremasse käitlusesse ja julgustab neid jätkusuutlikumaid eluviise omaks võtma.

Mis on komposter?

 Komposter on konteiner, mida kasutatakse orgaaniliste jäätmete muundamiseks kompostiks, tumedaks, murenevaks, mullalõhnaliseks materjaliks, millest saab suurepärase väetise sinu aeda. Kompostimine kodus on lihtne viis toidujäätmete ja aiajäätmete taaskasutamiseks tasuta loodusliku väetisena aia ning muru jaoks.

Kuidas kompostimine toimib?

 Kui erinevatele mikroorganismidele, nagu bakterid, seened ja ussid pakkuda õiged tingimused orgaanilise aine lagundamiseks siis toimub kompostimine. Neli põhilist koostisosa, mida on vaja, on järgmised :

1. Pruunid – süsinikurikkad materjalid nagu lehed ja oksad.
2. Rohelised – lämmastikurikkad ained nagu murujäätmed, puu -ja köögiviljajäätmed, kohvipuru
3. Hapnik – komposti pööramine annab hapnikku, mida aeroobsed bakterid vajavad jäätmete lagundamiseks
4. Niiskus – mikroobid vajavad elutegevuseks niisket keskkonda

Loe lähemalt kompostimisega alustamisest.

Kompostimise Eelised

Keskkonnasõbralik

 Kompostimine on üks parimaid asju, mida saad keskkonna heaks teha. See vähendab prügilatesse ladestatavate jäätmete hulka ja lisaks aitab luua oma aia jaoks toitaineterikast mulda. Kompostimisega muudad jäätmed oma kasvatavate taimede jaoks mustaks kullaks ja lisaks saad südamerahu teadmisest, et jätad oma tarbimisest väiksema süsiniku jalajälje.

Säästa raha

 Kompostimine aitab säästa raha – ei pea maksma biojäätmete kogumiskasti ega äraveo eest. Lisaks, kui tegeled aiandusega, säästad raha väetiste ja mullaparandusainete ostmiselt kuna kompost täidab just seda rolli aias. Loe komposti kasutamisest rohkem. Terve muld tähendab terveid taimi, seega on kompostimine kingitus sinu aiale.

Mugav ja vähese hooldusega

 Kompostimisprotsess on vähest tähelepanu nõudev nagu eelnevalt juba välja tuli. Sa lisad toidujäätmeid ja õuejäätmeid, kui need tekivad ja komposter teeb ülejäänud töö ära. Keera komposti iga paari kuu tagant lisamaks hapnikku ja peagi on teil valmis kompost, mida kasutada omas majapidamises. Kui sa ei tegele aiandusega, on üsna lihtne kompost lihtsalt puude-põõsaste alla laiali laotada.

Erinevad kompostrid : puidust, plastikust, metallist ja termopuidust

Puidust komposter

Puidust kompostikast on populaarne valik paljude aednike seas. Puidust kompostikasti on suhteliselt lihtne ise teha, enim kasutatakse okaspuitu selleks otstarbeks. Ostes on puidust komposter sageli kallim, kui metall -või plastkompostrid, aga esteetiliselt meeldivamad ja lisaks ka looduslikumad, kui teised valikud. Sa leiad mitmeid valikuid, paljudel on ka hingedel kaaned ja luuk komposti välja võtmiseks. Puitu tuleb aeg-ajalt hooldada, et vältida pragunemist ja puidu mädanemist.

Plastikust komposter

Plastikust kompostrid on odavamad ja vähe hooldust vajavad. Paljudel neist on kas hingedel või lihtsalt kruvitavad kaaned või uksed. Plastkomposter ei pruugi siiski nii kaua vastu pidada kui puidust või metallist mudelid, need võivad ilmastiku tõttu muutuda hapraks aja möödudes. Samuti kipuvad nad säilitama liigselt soojust ja niiskust.

Metallist komposter

Tsingitud terasvõrguga või traadist kompostrid on vastupidavad ja kahjurikindlad, kuid kipuvad olema kallimad. Need võimaldavad hea õhuvoolu, kuid ei pruugi hoida soojust ja niiskust nii hästi kui teised võimalused. Lisaks võib metall suvel muutuda väga kuumaks. Roostetamise vältimiseks on vaja regulaarset hooldust.

Termopuidust Komposter

Termopuidust komposter on täiesti uus ja roheline lähenemine – siin on ühendatud puidu naturaalsed ja omadused, plastiku vähene hooldusvajadus ja metalli vastupidavus. Termopuit on puit, mis kuivatatakse puidukuivatis kõrgetel temperatuuridel ilma ühegi keemilise lisandita. Selle protsessi käigus kaotab puit oma vastuvõtlikkuse niiskusele ja mikroorganismidele säilitades oma naturaalse välimuse, enamasti lisandub kena pruunjas toon materjalile. Termopuidust komposter kestab kuni 25 aastat. Loe lähemalt termopuidu omadustest.

Adenseni tootevalikus on just nimelt termopuidust kompostrid, mis annavad kõik need meeldivad omadused kaotamata puidu esteetilist välimust ega funktsioone, mis parimal kompostril peavad olemas olema.

Kuidas valida parimat kompostrit

Õige kompostri valimine on eduka kompostimise alus. Enne ostu sooritamist tuleks kaaluda mitmeid tegureid.

Suurus

Kompostri suuruse määrab ennekõike tekkivate jäätmete kogus. 1-2 inimesele sobib 300-400 liitrise mahutavusega komposter, 4+ majapidamisse sobib juba suurem, 800-1000 liitrine. Samuti võiks suurema kompostikasti soetada aktiivselt aiandusega tegelev inimene, et tagada piisav komposti kogus aias kasvatatavale.

Materjal

Meie soovitame mõelda pikaajaliselt – isegi kui plastikust komposter võib olla soodsam nüüd võib tema lühem eluiga tuua sisse lisakulutusi hiljem. Puidust komposter nõuab hooldust tihedamini, kui plastik. Termopuit on kõige parem valik arvestades tema sobivust nii ilmastikku, kui ka esteetilist välimust ja muidugi vähest hooldusvajadust.

Õhutamine

Õhutamine on kompostimise juures oluline. Vali komposter, kus on lihtne komposti pöörata ehk õhutada. Suurema kaanega kompostikast on parem.

Kasutamise lihtsus

Vali komposter, mida on lihtne laadida, tühjendada ja pöörata. Laiad avad, hingedel kaaned ning alaosas olev luuk aitavad palju. Lihtsalt kasutatav mudel julgustab sind kompostima, mitte ei tee sellest eraldi ebameeldivat ülesannet.

Kulud

Kompostrite hinnad kõiguvad suuresti alates all 100 eurost kuni 700-800 euroni, sõltuvalt materjalist, funktsioonidest ja suurusest. Lisaks tuleb mõelda kuludele, mis kaasnevad näiteks metallist ja naturaalsest puidust toodete hooldamisele tulevikus. Vali komposter, mis vajab vähem hooldust tulevikus ja on vastupidav (näiteks termopuidust).

Kompostri suurus – kui suurt on sul vaja?

Oluline kaalutluspunkt kompostri soetamisel on suurus  – liiga väike komposter ei mahuta kõike vajalikku. Kui sa valmistad enamuse toitudest kodus, vajad sa pigem suuremat kompostrit. Kui sööd sageli väljas või tõepoolest on sul väiksem õu, võib kaaluda väiksemat mudelit. Kõige parem nõuanne siinkohal on üle hinnata – suurema kompostri võid alati osaliselt tühjaks jätta, kuid juba täis kompostrisse ei saa lihtsalt rohkem lisada.

Kasutamise lihtsus

Siinkohal mõtlen just pööramise lihtsust – suurema kaanega kompostris on lihtsam komposti pöörata, isegi kui mahuliselt on komposti rohkem ja see võib suurendada töö mahtu. Mida suurem kaas, seda lihtsam on toimetada.

Vaba ruum

Mõtle, kuhu kavatsed kompostri paigutada. Kompostikast tuleks paigutada tasasele, hästi kuivendatud pinnasele, kus on veidi päikest ja varju. Kompostri ümber võiks olla lisaruumi, et oleks hea ligipääs pööramiseks.

Kuhu paigutada komposter

Olles valinud välja sulle sobiva kompostri, on järgmine samm valida sellele asukoht. Valitud koht mõjutab ka kompostimise edukust.

Vali tasane, hästi kuivendatud ala

Leia õuealal koht, mis on tasane ja hästi kuivendatav. Ebatasane või kallakuga ala raskendab komposti pööramist ja võib põhjustada liigse niiskuse kogunemist. Väldi ka madalaid kohti õues, kuhu vihmavesi koguneb.

Päikese ja varju tasakaal

Proovi leida osalise varjuga koht. Otsene päikesevalgus võib põhjustada kompostri ülekuumenemist ja kahjustada kasulikke mikroobe. Koht suure puu all või aia kõrval?

Võimalda lõhnakontroll

Aseta komposter 5-10 meetri kaugusele ustest ja akendest. Kuigi kompostimine kinnises kompostikastis vähendab lõhna, on mõningane aroom vältimatu, eriti kuumadel suvepäevadel.

Vali koht, kus sul on mugav ligipääs

Lõpuks, kuid mitte vähetähtsam, kui eelmised punktid – paiguta komposter sellisesse kohta, kus sul on mugav ligipääs. Hea, kui sul on ligipääs kõigilt, või vähemalt kolmelt küljelt, siis on lihtsam pöörata. Kui komposter on paigutatud kõige kaugemasse aianurka, siis võib juhtuda, et eraldi matka jäätmete toimetamiseks ei taha sa alati ette võtta.

Korduma Kippuvad Küsimused

Kas ma pean kompostri ostma või saan selle ise ehitada?

Kompostri saad üsna lihtsalt ise ehitada, eriti puidust. Sisuliselt on tegu kastiga, millele käib kaas peale. Küll aga on hingedega kaaned ja alaosas olev hingedel luuk need asjad, mis teevad kasutamise lihtsaks.

Kui suurt kompostrit ma vajan?

Ühe- kuni kaheliikmeline pere saab hakkama 300-400 liitrise kompostriga, suurem majapidamine vajab ka suuremat kompostikasti.

Kui kaua võtab kompostimine aega?

Tavaliselt alates 6 kuud, pigem üks aasta. Kestus sõltub mitmetest teguritest ja kompostija pingutustest.

Kokkuvõtteks

Väikese uurimistöö ja planeerimisega saad leida oma koju sobivaima kompostri ja hakata seda kasutama. Kasu on sellest mitut eri moodi, nagu ka artiklis selgeks sai – alates tasuta väetisest kuni süsiniku jalajälje vähendamiseni, rahalisest säästust rääkimata. Kuigi kompostimine võib esialgu tunduda keeruline, siis loodetavasti oleme põhilised küsimused meie blogipostituses ära vastanud. Vaata kompostimist kui võimalust loodusele tagasi anda. Head kompostimist!